TULETORNIKONTSERT 2011

25-26. juuni oli Rannapungerjal Tuletornikontsert. Selline üritus toimus teist aastat ja juba eelmisel aastal ma teadsin, et see kord ma lähen kohale. Ja ausalt, ma ei kahetse! Tegime sellise pereürituse ehk siis mu vanemad olid ning ka Roonede pere.
Esimesel päeval esinesid sellised artistid nagu Ajavares, Lenna, Tõnis Mägi ja Estraadiraadio.
Siis kui Ajavares mängis, seisin ma telgi taga, ega teadnudki, mis laval toimus. Ei tõmmanud kuidagi see muusika. Rääkisin pigem Hannaka ja Anniga juttu.
Lenna ajaks vedasime end ikka lava ette kohtadele istuma. Ja üllatus missugune, Lenna on tegelikult päris hea. See on see, et peab kõik artistid live'is ära kuulama, siis on hea otsustada, kes meeldib, kes mitte. Igatahes nüüd meeldib mulle Lenna muusika palju rohkem. Kuna kogu see üritus oli veidikene jazz'ihõnguline, siis tegi see kuidagi eriti mõnusaks. Pealegi selle kontserdi asukoht oli super, jõe ääres.
Ja siis tuli Tõnis Mägi. Ta on alati super. Alati on ta mulle meeldinud. Ta laulud on lihtsalt midagi nii võimast ja head. Ja no ta laulis veel mu lemmiklaulu, mida veel tahta? Mäksil oli seljas mingi väga huvitav asi. Selline sinine, pikk ja nahast mantel. Päris änksa. Mõned sellised uuemad ja rütmikamad lood tegi ta koos Estraadiraadioga. Seda oli ka üpriski põnev kuulata. Rahvast oli ka ikka päris-päris palju tulnud ja see oli nii hea.
Teisel päeval oli kavas Vana Baskini teatri etendus "Üllatuskülaline", Alutaguse kaunid kunstid ning Tanel Padar & The Sun akustilise kavaga "Veidi valjem kui vaikus".
Ma korjasin maasikaid kaasa, 4.5 kg. hm, need olid 15 minutiga otsas! söödikud! Maarja tegi veel muffineid ja nad võtsid veel liha kaasa. Nagu piknikul juba.
Etendus oli nagu ikka, komöödia taoline, selline veidikene totakas aga noh,  meelelahutust on meil kõigil vaja. Kahjuks ma ei näinud seda lõpuni, kuna pidin proovi minema metsa, et häält lahti laulda.
Siis oli meie kord ehk siis Oonurme segakoor, kui üks Alutaguse kaunitest kunstidest. Ma ei tea, laulsin kähku ära ja tõmbasime siis Hannaka, Anni ja Taneliga minema, burksi sööma. Teisi ma tõesti ei viitsinud vaadata, neid juba nii palju nähtud ka.
Tannu ajaks olime ikka ilusti tagasi ja puha. Tegelikult juba palju varem, isegi jõudsime kõiki kommenteerida ja naerda. Kui ma ausalt ütlen, siis Padaril on hetkel ikka kohutav soeng küll. selline et pealael on pikad juukse, külgedelt maha lõigatud. No see ei sobi talle. Aga kontsert oli jällegi liiga hea. NII MÕNUS! Mulle meeldivad akustiliselt esitatud lood palju rohkem, kui muidu. Neis lihtsalt on midagi sellist... Üks fakt mille teada saime : Tanel Padar on kirjutanud ainult ühe loo ülikonnas..."Päriselt ka" nagu ta ise ütles.
Igatahes see üritus oli midagi head. Mulle väga meeldis ning järgmine aasta jälle platsis! Pealegi, ilm oli ka super. Päike paistis ja puha. Üldse see ümbrus ja õhkkond tegid selle ürituse veel paremaks.
Nii et näeme järgmine aasta TULETORNIKONTSERDIL 2012

22062011-24062011

ehk siis veidike sellest kus, kellega ja kuidas mina oma Jaanipäeva veetsin.

22. oli minu Hanna-Liisa lõpetamine. Aktus oli nagu ikka. Liiga pikk aga ei midagi väga hullu. Hannakas oli nagu väike päike oma kollase kleidiga teiste keskel. Nii armas. Lillevõistluse panime vist enamvähem kinni. Jeeeshh.

Osakene meie suurest perest, kes end lõpetamisele kohale vedasid. Aga põhilised on kohal ;)

Pärast toimus Roonede juures istumine, ehk väikest sorti söögiorgia nagu meil tavaks. Pärast hiljem mina ja Hannakas läksime tema klassi peole. Eriti huvitav on see, et vanaema viis meid sinna, kui koju läks. Paljudel juhtub see, et vanaema viib läbule? no meil läks nii.
Pidu oli selline päris mõnus. Kõik oli enam-vähem vinks-vonks. Midagi traagilist ega dramaatilist ei olnud. Istuti, räägiti juttu, grilliti, mängiti kaarte, joodi mõistlikult. (Ilmselgelt, olime meie kõige paremad vorstiküpsetajad).
Koju jõudsime umbes pool kolm ja siis kobisime telki. Nii külm oli. Hommikul ärkasime juba kell kaheksa ülesse, sest Hannaka teine vanaema oli õuepeale tulnud õnne soovima ja laada pileteid tooma. Jou, ma sain nii vähe magada, ehk siis terve päev käisin ringi haigutades.
Kuskil kell kümme läksime aga tünnilaadale. Kõik oli päris normaalne, aga ma ei tea, ei olnud eriti seltskondlik, ega viitsinud isegi laadal väga ringi vaadata. Mingi hetk Hannakas ja Maarja esinesid koos vägilastega, seda ma kuulasin, siis olime veel veits seal ja läksime koju ära. Nii palju siis laadast.
Hiljem aga läksime kirikusse Birgit Õigemeele ja Uku Suviste kontserdile. See oli päris hea. Mis siis, et mul mingi suurem uni oli ja kõik laulud uinutavalt mõjusid. Uku on mulle alati meeldinud. Birgit hakkas rohkem meeldima, kui ennem.
Õhtul millalgi läksime tagasi jaanikale. no tegelikult ma tunnistan, meile eriti ei ole mõistust antud. Sellega on juba oma lugu, mida ma siia ei kirjuta, et teid mitte ära ehmatada. 
Ilmselgelt oleme liiga püsimatud, et ühe koha peal püsida. Nii me siis tõmblesimegi terve õhtu ringi. Tantsuks mängis PS TROIKA. Mis ma ikka arvan? Ei oskagi midagi arvestada, vähemalt sai kõikidele lauludele kaasa laulda.
Nägin õhtu otsa palju erinevaid tuttavaid. Mõni oli isegi selline, keda ei osanud oodata. Aga üldiselt oli tore. Mõni rääkis mulle huvitavaid jutte, ei olnud eriti kaine, aga ka mitte äärmiselt purjus, parajalt joogine. Õhtu õpetussõnad: selleks, et saaksid valssi tantsida, peab sul olema muskel! vot nii.
´Üks asi veel, mis mind õhtu jooksul üllatas. Kui hea mälu on mõndadel inimestel. Oleme kohtunud ainult ühe korra, seegi oli aasta tagasi ja ka sel hetkel kainus ei olnud nende tugevaim külg, aga ikka nad mäletavad mind. Tegelikult see on äge.
Koju jõudsime kuskil kolme ajal(kuna äärmiselt külm hakkas siis), aga õnneks saime siis magada kuni kella üheteistkümneni. Oleks vist rohkem vajanud, aga pole hullu. Üldse see päev oli selline mõnus lebokas. 
Pärastlõunal hakkasin tagasi koju velotama. Kuna mu vanemad olid nii kenad ja jätsid mu ratta koju, siis ma laenasin Hannakalt. Päris normaalne oli sõita, aga see oli väga-väga halb, et viimased 12 km sõitsin ma reaalselt paduvihmas. Koju jõudes olin nagu märg kass ja mul oli kohutavalt külm.

Vot nii ma siis veetsingi oma Jaanipäeva. Tore oli, nagu alati!

Tallinn 15.06-17.06

Kolmapäeval oli Hannakal viimane eksam ja siis me otsustasime selle puhul, et lähme pärast seda Tallinnasse. Tähistama või nii. Tore oli, nagu alati.
Esimesel õhtul Maarja tõmbas meie juurest vehkat, nii et läksime kahekesi linna. Käisime söömas ja nagu ikka tegime vanalinnale tiiru peale. Pealegi oli suvi ka, nii et miks mitte. Turiste oli palju ning millegi pärast me tõmbasime neid ligi. Eriti jaapanlasi vaateplatvormil.
Siis me saime linnas kokku Marie ja Sirlyga ning see oli awkward moment. Aga muidu oli tore.
Järgmisel päeval tegime shoppamise päeva ja alustasime Ülemistest. Esimeses poes juba helistati meile ja öeldi, et  me kesklinna tagasi läheks, kuna nad jõuavad kohe sinna. Päris kohe me ka ei läinud, tegime tiiru ikka Ülemistes ära. Viru juures ootasid meid Rahel ja Tinnu. Neid oli nii-nii hea näha, sest me kohtume suhteliselt harva. Käisime kinos "Arthurit" vaatamas. Mulle meeldis. Russell Brand hakkas mulle jälle meeldima ning ta sobis sinna filmi nii hästi. 
Hiljem käisime chicadega Vapianos pastat söömas ja no peab ütlema. Tinnul on alles suur isu. Ta sõi kaks pastat ära, mul oli ühegagi raskusi. Hiljem istusime Harjumäel ja sõime jäätist. Tore päev oli nendega. Meenutasime vanu aegu jälle ja mida kõike veel. 
Hiljem kodus tegime veel Mojitot. nomnom.
Viimasel päeval käisime ikka jälle linnas ja mina Hannakaga kinos veel "Pohmakas 2"-te vaatamas.
Hiljem aga kiirustasime bussi peale, kuna pidin jõudma Tudusse lõpetamisele. Pärast käisin veel peol ning hommikul tagasi Tallinnasse Tinnu lõpetamisele. Jumal, ma olin nagu zombie.
Ma olen väga-väga rahul selle tripiga. Nagu alati. Õnneks oli ilm ka suht kena, ainult soojem oleks võinud olla.
Ikkagi ei meeldi mulle inimestega vaielda ja see vist ei muutu ka.

Turistikas

 Hannakas ja tema lemmik puu ning koht

Mojito


See on halb pilt, aga me nägime selle kolme päeva jooksul väga värvikaid inimesi, siin on üks nendest. Mees roosas seelikus, lilleliste rinnahoidjatega, lilla parukaga ja roosade sokkidega.
TERE!
Suvi on kohe-kohe algamas ka ametlikult minu jaoks. Vaja veel need viimased 3 päeva koolis praktikat teha ja siis ei tõsta ma oma jalga sinna enne 1. septembrit (v.a lõpetamine). No tegelikult see praktika ei olegi kõige hullem, vähemalt ei pea klassiruumis istuma raamatud ees.


 oma oskusi praktiseerimas


Üldse on vahepeal nii palju juhtunud. Oleks,  et siis midagi head, aga ei.
Parim koer, keda tahta võis

Ma ei saa aru kuidas inimesed saavad nii õelad olla. No õel on isegi liiga leebelt öelnud. Kuidas saab üldse sellise mõtte peale tulla, et midagi sellist teha. Mõistus puudub täielikult. Ning et tulla kellegi teise koduõue peale... no mul ei ole sõnu. Ma pole vist kunagi midagi nii julma läbi elanud ja kui endast väljas ma olin...

Suht vihkan seda, kui plaane on palju ja siis kuidagi ajad ei sobi ning kattuvad. Suvi mul ka nii plaane täis juba. Väike ülevaade juunist : 09.06 - praktika lõpp ; 10.06 - Annika sünnipäev ; 11.06 - punklaulupidu(kui ma sinna lähen) ; 12.06 - isa sünnipäev ; 15.06-17.06 - Tallinnas chicadega ; 17.06 - Taneli ja Aileti lõpetamine Tudus ; 18.06 - Tinnu lõpetamine Püünsis ; 21.06 - Liisu lõpetamine ; 22.06 - Haana lõpetamine ; 23.06 - Tünnilaat ; 25.06-26.06 - Tuletornikontsert. 01.07-03.07 - Laulupidu.  Ütleks nii, et tõmblemist on palju. Aga mulle meeldib. Suvi ongi selleks, et saaks kõike teha ja  igal pool käia.


nunnad hoos 3 ehk meie Väike-Maarja laulu-ja tantsupäeval.