Minu suvi!

... on elu ägedaim. Või siis ka mitte päris nii. Vähemalt ma olen saanud meeletult palju puhata/magada. Aga jah, see tüütab õige pea ära. Pärast laulupidu istusin ma 10 päeva kodus, kuskil käimata. No siis viskas küll kopa ette, et tahaks välja, kuskile minema siit!  Loodan, et asjad lähevad paremaks. Vähemalt nad liiguvad sinnapoole.

Reedel käisin arsti juures Tartus oma jalaga. Nad teevad mulle 2.jaanuaril lõikuse, jou. Siis ma saan veits karkudega ringi töllerdada arvatavasti. sweet. Aga kui selle pärast peaks mul lumelauahooaeg või midagi vahele jääma, siis ma olen küll kellegi pihta kuri. + ma saan veel endale sisetallad oma lampjalgsuse tõttu. Tunnen ennast eriti lombakana ja puudega nüüd. See selleks.

Just jõudis mulle kohale, et juba nädala pärast kõik sugulased siia valguvad ja mul pole aimugi, mis me tegema hakkame. Küll me midagi välja mõtleme, oleme seda alati teinud. Vähemalt ma saan neid kõiki jälle näha.

Suvelõpuks haun vaikselt plaane ja  let's hope the best!

Jube nüri lugu küll, kui teed mingeid plaane ja siis need teoks ei saa ning siis ei jäägi muud üle kui suvi kodus veeta. Ma tahan ju ringi käia ja inimesi näha. Ma ei suuda kodus passida!!

ok, ma rohkem ei vingu. Kirjutan järgmise postituse siis kui mul midagi tarka kirjutada on.

Nautige teie, kes te pole sellised noliferid nagu mina, oma suve!

30062011-03072011

ehk siis LAULUPIDU!
neljapäeva hommikul sõitsin bussiga Tallinnasse ära juba ning sealt Püünsisse, Raheli juurde. Otsustasin see aasta tema pool ööbida, mitte koolis (mugav inimene mis teha). Ei tea, ei kahetse. Kuna Rahel oli lauluväljakul tramburiini ja kõlapulki tagumas, siis ma tegelesin väiksetega. oi Karmen, nii äge ja armas. Räägib ka nii palju ja tarka juttu, ise pole 2-aastanegi veel. Mingi hetk ilmus Hannakas ka sinna ja otsustasime Rohka randa minna ning võtsime Robini ka kaasa.
Reedel olime terve päeva lauluväljakul, proovides ja õhtul ka avamisel ning vaatasime tantsupidu. Tantsupidu oli hea, polnudki seda mitu aastat näinud. Istumiskohad olid ka super. Härra Ilves istus kõrval kummikud jalas..( ei tea kas masu)
Laupäeval olime ainult proovis. Kuna Rahel pidi varem minema, siis me Hannakaga käisime kesklinnas ka, BOOSTis ja tegime väikse tiiru vanalinnas. Tagasi lauluväljakule minnes käisime Uke juures, kes Tallinn2011 telgis töötas. Ime, ta isegi mäletas meid.
Pühapäeva hommikul, kui rongkäiku läksime, siis noh, mul polnud aimugi kuhu minema peab. Assar ütles, et lähete mäest ülesse ja oletegi peaaegu kohal. Meil oli nii, et ee, millisest mäest? sest neid künkaid oli seal päris mitu. Lõpuks leidsin siiski õige koha üles. Rongkäik ise läks päris kiiresti, mis muidugi on hea. Pärast söömist otsisin Raheli ülesse ja siis see hakkas pihta. Meie juurde ilmus korraga liiga palju inimesi, aga tore oli. Kuulsime vist isegi liiga paljugi. Kohutavalt naljakas oli. Pool päeva tühja passimist ja lõpuks pääsesime ka meie lavale. No nagu paljud teist teavad, siis see tunne, seal olla ja laulda... Midagi seletamatut. Meie laulud olid ka ju head! Kui rokikoor peale tuli läks asi veel paremaks. Olen õnnelik, et me kõiki neid laule kaks korda laulsime, sest oleks patt olnud seda mitte teha. Ühendkooriks suruti mind laululava kõige ülesse, kus ei olnud väga palju õhku, aga polnud hullu. See oli küll hea, et rahvas Mesipuud nõudis, sest ma ei saa aru, miks see seeaasta välja jäeti. Sama armas meie rahvale, kui "Mu isamaa on minu arm". Aga laulupidu on jah midagi sellist, mida ma mitte mingil juhul ei taha vahele jätta. Mulle meeldivad noorte laulupeo laulud alati rohkem, need on kuidagi ägedamad, mitte nii rahvalikud, kui üldlaulupeol ja tuuakse sisse rohkem ka tänapäevasemat muusikat.
Tõnis Mägi on üks mu vaieldamatult lemmikuid Eesti heliloojaid. Tema laulud sobivad alati laulupidudele ja need on alati ka kõige ilusamad.
Näeme järgmisel laulupeol!