Kes ma olen?

Ma ei tea seda. Aga tahaksin teada.
Paar nädalat tagasi arvasin, et olen selle välja mõelnud, aga nüüd enam jälle ei tea. Segadus
Mille nimel ma praegu siin pingutan? On sel mõtet? Saavutan ma midagi? 
Praegu mõtlen, et ma olen muutunud ja see 'praegune' mina ei meeldi mulle. Lihtsalt ei meeldi. No ma ei saa öelda, et ma üldse endale ei meeldi, aga on asju, mida ma üldse ei salli. Ja siin mõtlen ma iseloomu. 
No aga kui ma iseendale ei meeldi, siis miks ma peaksin teistele meeldima?
Viimase aastaga on nii palju muutunud.
Usaldus? Seda enam ei ole. Lihtsalt kadunud.
Ootan ma midagi? Ei. Ma ei julge enam midagi oodata. Pettumus on liiga suur. Loodan ma midagi? Heh, "lootus on lollide lohutus".
Tüdimus on peal...



STREIK!STREIK!STREIK!

Kolmapäeva hommikul läksime siis Kellyga rongiga Tallinnasse, et minna filmima õpetajate streiki ja teha tänavaküsitlust. Hommik oli ilus, päike paistis, Marisel hea tuju(!) Ei tõota midagi head. Tegime väikse hommikusöögi ja läksime siis tänavaküsitlust tegema. Väga huvitav oli. Eestlased ikka ei oska valetada, et neil kiire on, aga ma ei saa neile ka pahaks panna kui nad ei tahtnud kaamera ette tulla. Arvatavasti oleksin ma ise samasugune olnud. Samas nägime ja rääkisime väga huvitavate inimestega, kellega oleks võinud palju pikemalt rääkida. Pärast seda läksime Vabaduse väljakule streiki filmima. Kui saime oma materjali filmitud (loodetavasti), liikusime vanalinna poole ja käisime vaateplatvormil. Ma ei tea mis mul on, aga alati kui ma Tallinnat külastan, käin ma seal. Pärast seda aga suundusime Viru keskusesse. Muide, see päev on eriline, sest ostsustasin lõplikult oma jalatoe nurka visata. Muidugi seda siis, kui kõik vajalikud jalanõud mulle jalga mahuvad ja siiani on hästi läinud.  Ja veel, kogu oma päevast tegime ka Kelly kaameraga video ehk Maris ja Kelly behind the scenes.
Ja siis sain ma Tinnuga kokku. heh, nii tore. Suundusime Vapianosse (vaieldamatu lemmik siiski), kus ootasid meid ees Hannakas, Aile ja Liisu. Kui teised lahkusid, siis Tinnuga läksime jalutasime ringi ja lõpuks maandusime vahepeatusega lindexis ja siis Katusekohvikus. UUS LEMMIK! Miks  ma küll sinna varem ei läinud?! Seal ka ootas meid üllatus, kui leidsime sealt eest Maarja. Kui pärast Tinnuga kahekesi jäime ja jutustasime, siis tundus kõik kuidagi imelik. Ma ei tea miks. Aga need ei olnud meie. Nüüd me otsustasime, et selles on süüdi päikesetormid ja magnetväljad. Vähemalt mingigi seletus. Anyways mu päev oli igati tore minu super inimestega! 
Pärast sõitsin tagasi Rakvere. Vaatasin jalgpalli ja ootasin, et Hannakas tuleks Tallinnast teatrist. Ootamise ajal jäin kuskil 3 korda magama. Siis sain alles aru kui väsitav päev mul oli. Ja siis ta tuli...lõpuks. Järgmisel päeval vedasin ma ennast poole üheksaks kooli, et kaamera ära viia ning pärast hiljem läksime Hannakaga mõlemad juuksurisse. Ma lõikasin oma juuksed maha! Kui Tallinna pilte hetkel vaatan, siis on küll imelik, mul juuksed nüüd poole lühemad. hhahhahhahaa.

kartsin tuvisid...



I don't need easy. I just need possible.




Partidega samastumas




Kolmapäeval käisin Kellyga pildistamas natukene. Ja see päev on ka sellepärast märkimisväärne, et panin peaaegu üle kahe kuu kaks saabast jalga. Natukene ebamugav oli, aga eks ma pean harjutama. Ega ma siis nüüd igavesti ei saa selle jalatoega ringi kooserdad.