Birdy










HOLA! Nii, no vaheaeg möödus mul ilma eriliste sündmusteta. Sai rohkelt kodus aega veedetud, kuna vanemad otsustasid puhkama sõita. Samuti laupäeval käisin ma Tallinnas. Seal sain ühe lollusega hakkama, nagu Maris ikka. Tallinnas juba sajab heaga lumekamakaid katustelt alla ja vanalinn on sama ohtlik kui ei kunagi varem.


Ma siis ütlen ka korra... MA OLEN ÕNNELIK, ET LUND SAJAB! Teate küll ju. Ja teine asi, mis mind rõõmsaks teeb on see, et jaanuaris avatakse Kiviõli seiklusturismi keskus Eesti suurima lumelauapargiga. Whoooopwhoooop. Ja see on mulle nii lähedal. Äkki peaks kohe hooaja pileti ära osta?
Ühesõnaga, Maris on õnnelik!
Seda kõike on siin minu jaoks liiga vähe. Ma tahan rohkemat. Isekas? Võib-olla. Aga kas see tegelikult kedagi üldse kotib? Arvan, et mitte. Ma life. Kuskile on vaja ju jõuda. Ka siis, kui millegi saavutamiseks tuleb kasutada räpasemaid võtteid. Ma ei näe piiranguid. Hetkel mitte. Elu polegi lilleaed. Aga siiski on ta ilus.
Ükspäev siin mõtlesin, et milline peaks mu elu tulevikus välja nägema... See oli raske. Ausalt öeldes, ma ei tea, mis oleks see õige. Aga kindlasti ma REISIN. Reisin ja avastan. Ma olen liikuv, püsimatu, rahutu hing.  Mind väga huvitab, millal tuleb see aeg, millal ma maha rahunen või MIS on SEE, mis teeb mind paikseks. Väga huvitab.  Ma olen vist seda juttu juba kõigile rääkinud ja teil on sellest kopp ees. Minu vabandused.

Ma otsustasin ära, mis ma järgmine aasta tegema hakkan...
Praegu tundub see õige ja just see, mida ma tahan.
Nüüd jääb üle vaid selle poole püüelda!
Elu on ilus.

Outgoing personality. Takes risks. No self-control. Kind hearted. Loud and boisterous. Very revengeful. Easy to get along with and talk to. Has an 'everything is peachy' attitude. Likes talking and singing. Loves music. Daydreamer. Easily distracted. Hates not being trusted. Big imagination. Loves to be loved. Hates studying. Longs for freedom. Rebellious when withheld or restricted. Always a suspect. Playful. Stubborn. Curious. Independent. Strong willed. A fighter. Lives by 'no pain, no gain' caring.

Lugesin, ja oi kui tuttav kõik tundus. Äratundmisrõõm oli suur. Hea on lugeda selliseid asju ja avastada 'heh, see olen ju nii mina'. Nii leiad endas külgi, mille olemasolu sa ei tunnistanud varem või ei teadnuki olevat. Hetkel olen olukorras, kus ma ei tea, kas ma tunnen end piisavalt. Milline ma tegelikult olen? Mis minus veel varjatud on? Kas ma teen õigeid valikuid? ...
Ma tean, ma olen kärsitu, püsimatu, seikleja. Aga samas mul on vaja mingit kindlustunnet, et tulevikus on kõik hästi. Keeruline, ma tean...
We live alone. We die alone. Everything else is just an illusion.
It used to keep me up at night. We all die alone. So why am I supposed to spend my life working, sweating, struggling, for an illusion? Because no amount of friends, no girls, no assignments about conjugating an absolute perfect, or determining the square root of a hypotenuse... is going to help me avoid my fate.



The Art of Getting By