Siin on video meie tripist Londonisse. Enjoy!
LONDON
Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis mul on ikka veel raske uskuda, et me Janega selle tripi ära tegime. Ma reaalselt nautisin igat minutit sellest.
Nimelt oli see Marise esimene lennureis. Kohutavalt igav oli. Isegi see lend oli ainult 2,5 h ja ikkagi ma juba poole tunni pärast tahtsin maanduda, sest mul polnud mitte midagi teha seal. Ilmselgelt läheks mul pikemate reiside ajal asi keerulisemaks. Kannatamatu nagu ma olen.
Londonisse jõudes pidime umbes 45 minutit ootama, et saaks bussile minna ning kesklinna sõita. Hea, et jõudsime Inglismaale peale lõunat, nii et bussiaknast saime ümbruskonda vaadata. Päris hotelli juurde me selle transpordiga ei saanud ning pidime metrooga edasi minema. Suht vahva oli kohe sattuda ühesse Londoni kõige suuremasse metroojaama ning seda veel ka tipptunnil. Päris alguses ei saanud kohe arugi, kuhu poole minema peab.
Esimesel õhtul me midagi erilist ei teinudki, viisime asjad hotelli ning puhkasime trippimisest. Mingil hetkel läksime välja, jalutasime kõrvaltänaval ning käisime Nando'ses söömas. Väga mõnus koht. Kuigi toit oli veits vürtsine, aga oma süü. Seal sai vürtsikust ise valida. Ei teadnud, et keskmine vürtsikus eestlase jaoks ikka päris vürtsine on.
Isegi 2 tunnine ajavahe andis tunda ning järgmisel päeval olime mõlemad lupsti kell 6 üleval ning valmis tegutsema. Tegime hommikuse jalutuskäigu Hyde Parkis. Tõsiselt, inglise pargid on võimsad ja kui palju nende eest hoolitsetakse. Näiteks praegu pandi valdavale osale Hyde Parkist murumatte maha, et ikka ilus roheline muru kevadel kohe oleks. Pargist suundusime vaatama veel Marble Archi ning sealt läksime juba Madame Tussauds'e vahakujusid uurima. See oli ka päris huvitav. Seal oli ka Scream room, mis oli nagu reaalselt ka õudne. Kui seal ikka need näitlejad tulid sulle päris lähedale ja tegid mingeid imelike häälitsusi või midagi, aga kunagi nad ei katsunud sind. Samuti oli seal ka 4D kino, mida me külastasime. Sealt suundusime London Eye'le. Metroost välja astudes vaatas kohe vastu parlamendihoone Big Ben'iga. Siis oli küll selline wow-moment, et ma tõesti olen Londonis. Tõsiselt ilus vaade avanes vaaterattalt. Veel külastasime ka SEALIFE'i, pärast mida suundusime hotelli tagasi, et puhata enne õhtust kontserti.
Kui ma detsembris kuulsin, et Lewis Watsonil on kontsert Londonis samal ajal, kui minagi selles linnas viibin, siis ei olnud mul mingit kahtlust ning ma ostsin piletid ära. Õigesti tegin, sest see kontsert oli üks parimaid, kus ma käinud olen. See toimus ühe ülikooli ööklubis, mis asus päris kõrge hoone viimasel korrusel ja kust avanes linnale võrratu vaade. Kogu see õhkkond ning inimesed olid nii chillid ja ägedad ning Lewis, ah, ta oli veel paremgi, kui ma oodata oskasin. Ta oli nii siiras ja õnnelik ja rahul, et kõik tema kontserdile tulid. Hiljem saime temaga pilti ka teha. Whoopwhoop. Lihtsalt ülimalt mõnus õhtu oli.
Järgmine päev alustasime Oxford street'i poodide vallutamist. Must love shoping in London. Võrreldes siinsete hindadega on seal ikka odavam küll. Eriti kui leida mõni hea allahindlus. Sain päris palju häid asju hea hinnaga. Ei saaks rohkem rahul olla.
Kuna enamus päevi möödusid poodides, aga ei saanud jätta ju kõiki turismiobjekte külastamata, siis seda tegime õhtuti. See andis neile omakorda kuidagi maagilisema hõngu. Niisiis käisime Piccadilly Circus'es, Chinatown'is, Tower of London'i juures ja Tower Bridge'il, St. Paul'i katedraali juures. British Museum oli vast kõige toredam, kuigi me jõudsime ainult 1 osa sellest vaadatud. Võin öelda, et see oli mu esimene muuseumikülastus, sest see oli ikka muuseum. Järgmine kord tuleb võtta selle avastamiseks terve päeva (mis oli kõige parem, see oli TASUTA).
Selle nädalaga, mis ma Londonis veetsin, ma lihtsalt armusin sellesse linna. Meeldiv oli ka see, et kõik sujus, ei olnud mitte ühtegi tagasilööki või midagi ning ma tõesti sain seda reisi nautida. Kuna see oli mu esimene lähen-täitsa-ise-ja-organiseerin-kõik-ise reis, tegi see selle veel rohkem kuidagi erilisemaks. Ja see on alles algus mu sellistele reisidele.
Nimelt oli see Marise esimene lennureis. Kohutavalt igav oli. Isegi see lend oli ainult 2,5 h ja ikkagi ma juba poole tunni pärast tahtsin maanduda, sest mul polnud mitte midagi teha seal. Ilmselgelt läheks mul pikemate reiside ajal asi keerulisemaks. Kannatamatu nagu ma olen.
Londonisse jõudes pidime umbes 45 minutit ootama, et saaks bussile minna ning kesklinna sõita. Hea, et jõudsime Inglismaale peale lõunat, nii et bussiaknast saime ümbruskonda vaadata. Päris hotelli juurde me selle transpordiga ei saanud ning pidime metrooga edasi minema. Suht vahva oli kohe sattuda ühesse Londoni kõige suuremasse metroojaama ning seda veel ka tipptunnil. Päris alguses ei saanud kohe arugi, kuhu poole minema peab.
Esimesel õhtul me midagi erilist ei teinudki, viisime asjad hotelli ning puhkasime trippimisest. Mingil hetkel läksime välja, jalutasime kõrvaltänaval ning käisime Nando'ses söömas. Väga mõnus koht. Kuigi toit oli veits vürtsine, aga oma süü. Seal sai vürtsikust ise valida. Ei teadnud, et keskmine vürtsikus eestlase jaoks ikka päris vürtsine on.
Isegi 2 tunnine ajavahe andis tunda ning järgmisel päeval olime mõlemad lupsti kell 6 üleval ning valmis tegutsema. Tegime hommikuse jalutuskäigu Hyde Parkis. Tõsiselt, inglise pargid on võimsad ja kui palju nende eest hoolitsetakse. Näiteks praegu pandi valdavale osale Hyde Parkist murumatte maha, et ikka ilus roheline muru kevadel kohe oleks. Pargist suundusime vaatama veel Marble Archi ning sealt läksime juba Madame Tussauds'e vahakujusid uurima. See oli ka päris huvitav. Seal oli ka Scream room, mis oli nagu reaalselt ka õudne. Kui seal ikka need näitlejad tulid sulle päris lähedale ja tegid mingeid imelike häälitsusi või midagi, aga kunagi nad ei katsunud sind. Samuti oli seal ka 4D kino, mida me külastasime. Sealt suundusime London Eye'le. Metroost välja astudes vaatas kohe vastu parlamendihoone Big Ben'iga. Siis oli küll selline wow-moment, et ma tõesti olen Londonis. Tõsiselt ilus vaade avanes vaaterattalt. Veel külastasime ka SEALIFE'i, pärast mida suundusime hotelli tagasi, et puhata enne õhtust kontserti.
Kui ma detsembris kuulsin, et Lewis Watsonil on kontsert Londonis samal ajal, kui minagi selles linnas viibin, siis ei olnud mul mingit kahtlust ning ma ostsin piletid ära. Õigesti tegin, sest see kontsert oli üks parimaid, kus ma käinud olen. See toimus ühe ülikooli ööklubis, mis asus päris kõrge hoone viimasel korrusel ja kust avanes linnale võrratu vaade. Kogu see õhkkond ning inimesed olid nii chillid ja ägedad ning Lewis, ah, ta oli veel paremgi, kui ma oodata oskasin. Ta oli nii siiras ja õnnelik ja rahul, et kõik tema kontserdile tulid. Hiljem saime temaga pilti ka teha. Whoopwhoop. Lihtsalt ülimalt mõnus õhtu oli.
Järgmine päev alustasime Oxford street'i poodide vallutamist. Must love shoping in London. Võrreldes siinsete hindadega on seal ikka odavam küll. Eriti kui leida mõni hea allahindlus. Sain päris palju häid asju hea hinnaga. Ei saaks rohkem rahul olla.
Kuna enamus päevi möödusid poodides, aga ei saanud jätta ju kõiki turismiobjekte külastamata, siis seda tegime õhtuti. See andis neile omakorda kuidagi maagilisema hõngu. Niisiis käisime Piccadilly Circus'es, Chinatown'is, Tower of London'i juures ja Tower Bridge'il, St. Paul'i katedraali juures. British Museum oli vast kõige toredam, kuigi me jõudsime ainult 1 osa sellest vaadatud. Võin öelda, et see oli mu esimene muuseumikülastus, sest see oli ikka muuseum. Järgmine kord tuleb võtta selle avastamiseks terve päeva (mis oli kõige parem, see oli TASUTA).
Selle nädalaga, mis ma Londonis veetsin, ma lihtsalt armusin sellesse linna. Meeldiv oli ka see, et kõik sujus, ei olnud mitte ühtegi tagasilööki või midagi ning ma tõesti sain seda reisi nautida. Kuna see oli mu esimene lähen-täitsa-ise-ja-organiseerin-kõik-ise reis, tegi see selle veel rohkem kuidagi erilisemaks. Ja see on alles algus mu sellistele reisidele.
Ma olen õnnelik, et Jane oli piisavalt hullumeelne, et 6 kuud tagasi, kui ma talle selle mõtte välja käisin ning teda endaga kaasa kutsusin, ta jah ütles. See oli kõige parem nädal üldse!
Äkki õnnestub mul varsti teile reisist valminud videot ka näidata..
I made my dreams come true...
Hello, lovelies..
Aeg liigub nii kiiresti, et enam ei jõua siia ka. Aga mis seal ikka, parandame selle vea.
Sel nädalavahetusel tuli mu kullakallis Hannakas külla, sest reedel oli naistepäev ja meil välja kujunenud väike traditsioon, et ta sel ajal minu juures on. Õhtul tuli meile veel natuke külalisi ning tegime mõnusa olemise. Pole midagi paremat, kui hea õhtu parimate sõprade seltsis.
Laupäeval püüdsime lihtsalt produktiivsed olla, kui vähegi suutsime, aga no see ei tulnud üldse välja, nii et terve päeva veetsime põhiliselt häid filme vaadates. Arvestades seda, kui palju tõmblemist on olnud viimasel ajal, siis see oli väga mõnus ning süümekaid ei ole. Kuna ilm oli aga super, siis otsustasime mõneks ajaks õue ka ikkagi minna. Sisemine lapsemeelsus lõi välja! ehk siis jooksime põllu peal ning käisime ka kelgutamas. Kusjuures see oli mu esimene kelgutamine sel aastal. Samuti üritas ka mu koer võtta osa meie lumetrallist ning otsustas hakata kelgukoeraks ja vedas kelku.
Pühapäeval aga õnnestus meil külastada Kiviõli Seiklusturismikeskust. Mis ma oskan arvata, päris korralik asi Eesti kohta valmis ehitatud. Hommikul sai 3 tundi mõnusalt sõita, pärast seda läks pornoks ära. Jää ja kivid tulid välja ning muutsid sõitmise ebameeldivaks. Arvan, et olen välismaa heade mägedega ära hellitatud, nii et pärastlõunal me Hannakaga eriti ei sõitnud, vaid istusime ja nautisime ilma. Aga muidu oli päev Kiviõlis supermõnus. (Mulle ei meeldi Eestis lauatada, sest siis ei saa tõstukijärjekorras teisi taga rääkida, sest kõik saavad aru, millest räägid. Välismaal - no problemo.Hahhahha.)
Aeg liigub nii kiiresti, et enam ei jõua siia ka. Aga mis seal ikka, parandame selle vea.
Sel nädalavahetusel tuli mu kullakallis Hannakas külla, sest reedel oli naistepäev ja meil välja kujunenud väike traditsioon, et ta sel ajal minu juures on. Õhtul tuli meile veel natuke külalisi ning tegime mõnusa olemise. Pole midagi paremat, kui hea õhtu parimate sõprade seltsis.
Laupäeval püüdsime lihtsalt produktiivsed olla, kui vähegi suutsime, aga no see ei tulnud üldse välja, nii et terve päeva veetsime põhiliselt häid filme vaadates. Arvestades seda, kui palju tõmblemist on olnud viimasel ajal, siis see oli väga mõnus ning süümekaid ei ole. Kuna ilm oli aga super, siis otsustasime mõneks ajaks õue ka ikkagi minna. Sisemine lapsemeelsus lõi välja! ehk siis jooksime põllu peal ning käisime ka kelgutamas. Kusjuures see oli mu esimene kelgutamine sel aastal. Samuti üritas ka mu koer võtta osa meie lumetrallist ning otsustas hakata kelgukoeraks ja vedas kelku.
Pühapäeval aga õnnestus meil külastada Kiviõli Seiklusturismikeskust. Mis ma oskan arvata, päris korralik asi Eesti kohta valmis ehitatud. Hommikul sai 3 tundi mõnusalt sõita, pärast seda läks pornoks ära. Jää ja kivid tulid välja ning muutsid sõitmise ebameeldivaks. Arvan, et olen välismaa heade mägedega ära hellitatud, nii et pärastlõunal me Hannakaga eriti ei sõitnud, vaid istusime ja nautisime ilma. Aga muidu oli päev Kiviõlis supermõnus. (Mulle ei meeldi Eestis lauatada, sest siis ei saa tõstukijärjekorras teisi taga rääkida, sest kõik saavad aru, millest räägid. Välismaal - no problemo.Hahhahha.)
Tellimine:
Postitused (Atom)