See tunne, kui oled teinud oma sügissemestri viimase eksami kuuest ja lähed koju ära. Parim, ausalt. See tunne oli isegi nii hea, et järgmise päeva hommikul olin ma valmis kella 7 aeg ärkama, et päikesetõusu vaadata. Muidugi oli mul plaan võtta teetass ja teha kaminasse tuli ning teki sisse kookonisse pugeda, aga nii ilus oli, et siiski toppisin end paksult riidesse, võtsin kaamera ja seadsin sammud õue. See tunnike, mis ma väljas pildistades, jalutades ja koeraga võideldes (jah, sest ta on nii hulluke, aga samas kõige armsam), tegi mu nii rõõmsaks. Tead, selline rahulolu tuli ja oi kui palju energiat terveks päevaks. Missiis, et külmakraade oli -20 ja lumi tahtis saapasäärest sisse ronida. Nagu väike laps, ausõna. Aga mis oleks veel parem algus nii ilusale laupäevale?
Hiljem läksime aga perega Pannjärvele, kus tegin algust oma suusahooajale ja ilusad 15km on nüüd kirja pandud. Ja see rõõm, mis ma nägin selliste 10-12 aastaste poiste silmist, kes vist olid suuskadel nii esimest-teist-kolmandat korda ning iga 2 meetri tagant pikali kukkusid, aga jälle püsti tõusid ja naeratades edasi rühkisid põsed punased - see andis mullegi energiat juurde oma kilomeetrid lõpetada. Pühapäeval aga käisin kuttidega Kiviõlis lumelauda ka sõitmas. Ka see hooaeg on nüüd avatud. Veel parem tunne oli seal ja mu armastus aina kasvab ja kasvab. Kole kurb meel on, et see aasta jääb mul kaugemale minek ära ning neid metsaradu sõitma ei saa minna.
Ühesõnaga mu nädalavahetus oli üks suur energia- ja vitamiinipomm, sest juba pikemat aega ei ole ma saanud nii palju aega õues veeta ja päikest püüda. Mõnus!
No wonder I love wintertime...

Ja siis Katu saatis mulle teiselt poolt ookeani pildi...

Oh, armas

I saw snow and other beautiful things..

Maris on jälle ühe kogemuse võrra rikkamaks saanud ja jagab seda ka nüüd teiega. Laupäeval tegime isaga varajase stardi ja võtsime suuna Tallinna poole. Kõige pealt käisime vaatamas võistlustantsu võistlusi, sest mu tore ja väga tubli väike sugulane tegeleb võistlustantsuga ja otsustasime, et läheme toetame teda.
Tee Tallinna oli aga nii vahva. Lumi oli eelmisel päeval maha sadanud ning metsavahel sõites tundsin ma end nii hästi. Nagu winter wonderland.

Võistlused aga olid minu jaoks päris huvitavad. Peale selle, et mu sugulane oli väga tubli ja tal läks päris hästi, siis kogu see melu selle juures oli ka huvitav ja vaatamist väärt. Inimesi oli nii seinast seina. Oli vanemaid, kes vaatasid ja elasid kaasa. Oli vanemaid, kes tegid oma võsukestest meeletul kogusel pilte, et iga pööre ja sirutus jäädvustatud olid. Oli vanemaid, kes tantsude ajal rütmi kaasa lõid. Oli vanemaid, kes veel enne platsile sammumist lasid kõik sammud korrata ja soenguid, kostüüme sättisid ning lugesid veel viimaseid õpetussõnu ette. Nagu näha, siis seltskond oli kirju ja mulle kui võhikule, pakkus see suurepärast meelelahutust. Samuti oli vaimustav näha selliseid nelja-aastaseid präänikuid, kes olid võistlema tulnud ning kõiki neid tantsusamme küll lihtsamas variandis tegid.
Igatahes oli mu laupäev väga tore, mis hiljem jätkus sünnipäevaga ja toredate inimestega. Perekond on ikka kõige ägedam.

2014

Ja 2014 saabuski uduselt. Täpselt nagu üleval olevalt pildilt näha võib.
Ei, see lugu ei olnud üldse niimoodi. Vägagi vinks-vonks õhtu/öö oli, mis lõppes ilusa jalutuskäiguga kell 3 öösel. Ma loodan, et teie, mu kallid sõbrad, aastavahetus oli meeleolukas ja tähistamist väärt nagu olema peab. Igasuguste meedia- ja kommunikatsioonivahendite kaudu on mul jäänud tunne, et seekordne aastavahetus oli kõigil kuidagi eriti meeleolukas ja raju, aga sellest pole ju midagi hullu, ME KÕIK OLEME NOORED JA ILUSAD!
2013 oli minu jaoks üks suurepärane aasta. Üks suur etapp elust sai läbitud. Sai tehtud asju esimest korda elus. Sai nähtud nii mõndagi maad ja tutvutud nii suurepäraste inimestega. Alustatud millegi suurega. Ette tuli nii palju ootamatusi, mis nii mõnigi kord plaanid sassi lõid, aga lõpuks midagi võrratud siiski välja kukkus. Mul on ainult üht öelda. Life is awesome.
Mina ootan väga, mis uus aasta mulle toob ja kavatsen võtta viimast, sest that´s how I roll.

They say 1st of January is just a first page of a 365 page book. How you are going to write this book? I´m going to write it goooooood!♥