Oh, rainy day


Need vihmased päevad ja vabandus istuda toas teki all teetassiga ning mõnel õnnelikul päeval (nagu täna) kaneelikuklitega.

Train different!

Jaanipäeva paiku sõitsin mina bussiga Leetu, et võtta osa seal toimuvast international Train the Trainers konverentsist. Kolm päeva intensiivset koolitust, ülilahedaid inimesi, paska ilma ja ideid tulevikuks. Peale konverentsi veetsime aga kaks päeva Vilniuses koos teiste delegaatidega ringi vaadates ja chillides. Avastasin enda jaoks Vilniuse uuest küljest ning tõesti väga lahe (odav) oli.








Sellised konverentsid annavad nii palju ja siiani on mul mõtteis, mis seal toimus ja mida ma kogesin. Post-conference depression it is.

Need hetked...


... kui varahommikuni oled jäänud sõpradega istuma ning see on midagi erilist, sest te olete koos, te naerate, te jutustate. Te loote mälestused, mis jäävad. Te loote need hindamatud hetked, mida mäletada ja kanda kaasas.
Eile oli mul see tore võimalus. Ja need hetked on nii ilusad, sest siis on tunne, et kõik on paigas ja miski ei saa pahasti minna. Mul on nii erilised sõbrad.